Teie ostukorv on tühi.
Siilkübar purpuurne
Päevakübar purpuurne.
Mitmeaastane rohttaim kõrgusega 60-100 cm. Õitseb juulis- augustis. Ravimtoorainena kasutatakse korvõisikuid (valmivad juulis- augustis) ja juurtega risoomi (valmivad hilissügisel). Taim on tugeva bakterivastase toimega ja teda kasutatakse kui antiseptilist vahendit, vesitõmmis on aga valu vaigistava toimega. Päevakübara preparaadid on stimuleeriva toimega kesknärvisüsteemile, neid kasutatakse füüsilise ja vaimse kurnatuse korral. Külviaeg: mai, august, september. Saagi koristamine: juuli, august. Taimedevaheline kaugus istutamise avamaale: kuni 60 cm. Ridadevaheline kaugus kuni 70 cm.
Mitmeaastane rohttaim kõrgusega 60-100 cm. Õitseb juulis- augustis. Ravimtoorainena kasutatakse korvõisikuid (valmivad juulis- augustis) ja juurtega risoomi (valmivad hilissügisel). Taim on tugeva bakterivastase toimega ja teda kasutatakse kui antiseptilist vahendit, vesitõmmis on aga valu vaigistava toimega. Päevakübara preparaadid on stimuleeriva toimega kesknärvisüsteemile, neid kasutatakse füüsilise ja vaimse kurnatuse korral. Külviaeg: mai, august, september. Saagi koristamine: juuli, august. Taimedevaheline kaugus istutamise avamaale: kuni 60 cm. Ridadevaheline kaugus kuni 70 cm.
* Siilkübar oma kasulike omadustega on õigusega teeninud austava koha ravimtaimede hulgas.
Siilkübarat nimetatakse veel "vere puhastajaks". Siilkübar puhastab aktiivselt lümfisüsteemi, verd, neere ja maksa. Päevakübar ei ravi haiguste tagajärgi, vaid haiguste algpõhjust.
Siilkübar kuulub Echinacea perekonda, kasvades metsikult Ameerikas. Oma kodumaal, Ladina-Ameerikas, on siilkübar väga populaarne põliselanike hulgas. Indiaanlased valmistavad temast jooke, kompresse ja leotiseid. Arvatakse, et siilkübar on kõige väärtuslikum ravimtaim, mis kasvab nendes kohtades. Siilkübara maa-alused osad on surmast päästnud tuhandeid indiaanlasi, kes on saanud mürgiseid maohammustusi.
Eng.: Sampson root, eastern purple coneflower, black sampson, comb-flower. Suom.: Punahattu, auringonhattu. Sven.: Röd rudbeckia, röd solhatt. Bot. syn.: Brauneria purpurea (L.) Britt., Rudbeckia purpurea L.
* Indiaanlaste hõimud, kes elasid Missouri jõe läheduses, on iidsetest aegadest kasutanud haavade parandamiseks siilkübara juuri. Omaha ja Ponca hõimud nimetasid siilkübarat "kammililleks", kuna lille südamikku kasutati juuste kammimiseks. Crow, Pawnee, Hidatsa ja Comanchese hõimud nimetasid siilkübarat "maojuureks", ning kasutasid teda lõgismadude hammustuste korral. Indiaanlased ravisid siilkübaraga köha, angiini, hambavalu, maovalu. Temast valmistatud keeduveega pesti silmi ja mädanevaid haavu. Siilkübara lehtedest valmistatud teed kasutati artriidi, reuma, mumpsi, leetrite, põletuste korral, kuna see oli raviva toimega. Taimi söödeti loomadele, et nad võtaksid paremini kaalus juurde. Indiaanlased pidasid siilkübarat madude ja mügiste putukate hammustuste tugevaimaks vastumürgiks. Nad teadsid siilkübara raviva toime olemust. Metsiku siilkübara massilised korjed algasid 19. sajandi lõpus. 1897-ndal aastal teenisid Kansase Ülikooli tudengid juurte korjamisega 25 senti naela eest. 1902 aasta ajalehed kirjutasid, et Loode-Kansases korjati siilkübara kuivi juuri umbes 200000 naela, saades ühe naela eest 50 senti. Nii kaevati välja üle kahe miljoni elava taime väärtuses 100000$! Sellega sattus siilkübara liik väljasuremise äärele. Kuid tema raviomadused olid uuesti hinnatud !
20 sajandi uuringud tegid kindlaks, et siilkübara preparaatide efektiivsus ei allu printsiibile "mida rohkem, sada parem". Preparaadi dooside tõstmine ei vii immuunsuse tõusule, pigem vastupidi - umbes kahe nädala pärast pidevat kasutamist immuunsus langeb !
